www.SPORTIMOR.webstarts.com
Desportu Forma Karakter, Halo Neon Di'ak Iha Isin Di'ak Nia Laran
FFTL PSSI AFF CPLP SUZUKI FPF FIFA UEFA ARAFURA APSF FIFACC ABL AFC
ITA BELE
Reforma FFTL, Asegura Kredibilidade Nasaun Timor-Leste. Ba lider orgaun soberania Estado Timor-Leste atu tau atensaun seriu ba problema iha FFTL agora, hodi foti medidas imediatu tuir kompetensia ida-ida nian atu salva “patrimoniu publik” ne’e (FFTL).
SPORT-TL BOLA-INDO FUTEBOL-PT FUTEBOL-BR GIRABOLA FMF-MZ FCF-CV FUTEBOL-GB FUTEBOL-ST MUNDIAL- CLUBs
Kinta, 23/01/2014
REFORMA FFTL, ASEGURA KREDIBILIDADE NASAUN TIMOR-LESTE

Komunikadu ba Imprensa


Futebol nudar modalidade desportu ne’ebe popular iha sosiedade timorense ka maioria populasaun Timor-Leste gosta joga nomos atu asiste modalidade desportu ne’e. Nune mos, prátika ba modadilade desportu ne’e laos deit nudar meius ba dezenvolve aspeitu fiziku rekursu umanu – ema timorense, maibe mos nudar meius atu forma kualidade ema timoroan ba mentalidade no ispiritu desportivu, solidariedade, kooperativu, demokrativu, no integridade ho nasionalismu no patriotismu.

Maibe infelizmente, realidade durante tinan 13 desde Timor-Leste ne’ebe sai ona membru FIFA, maibe dezenvolvimentu ba futebol iha ita-nian nasaun doben ne’e dook tebes husi mehi no objetivu hirak leten ne’e. Kompetisaun ka torneiru futebel regular ne’ebe nudar rekezitu prinsipal ba membru FIFA deit la eziste, sa tan espetasaun katak modalidade desportu futebol bele kontribui dezenvolve kualidade no mentalidade rekursu umanus joven timoroan minimu liu, nune modalidade ne’e seidauk sai meius atu kadi no dezenvolve talentu joventude timorense sira ba interese nasional.

Kondisaun ne’e sai agravadu liu tan ho lideransa no jestaun husi Dirijente aktual FFTL ne’ebe halao ho maneira la demokratiku no governasaun ne’ebe la saudavel. Dirijente FFTL aktual jere no adminitra organizasaun FFTL hanesan fali Empreza Konsorsium Pratikular, hodi ignora transparente no presta responsabilidade ba publiku Amante futebol iha nasaun ne’e.

Iha tendensia makas katak governasaun iha FFTL aktual halao ukun ho modelu Cleptocracia (naok-ten sira mak ukun). Tanba dirijente sira orienta organizasaun FFTL ne’ebe tuir loloos nudar patrimoniu publiku hodi ba fali halibur lukru liu husi exploita jagodores futebol timoroan ba sira-nian interese privadu, nomos Dirijente FFTL aktual komete pratika iregularidade ka violasaun ba normas Estatuto FIFA, FFTL rasik no lei vijente sira hanesan Lei Baze ba Desportu, Lei Sidadania no komete aktu krimi korupsaun ne’ebe regula iha ita-nian Kodigu Penal.

Osan subsidiu husi AFC ka FIFA tinan-tinan ne’ebe atu finansia insentividade programa torneiru ka kompetisaun no dezenvolvimentu desportu futebol iha nasaun ne’e, publiku ka Amante Futebol Timor-Leste nunka informadu ka hetan informasaun kona-ba ninian utilizasaun. Dirijente FFTL aktual ignora atu hato’o responsabilidade ezekusaun orsamentu ne’ebe tama ba konta-bankaria FFTL ho razaun ne’ebe irresponsavel no la rasiosiniu. Konsiderasaun sala ba prinsipiu independensia organizasaun FFTL husi estado hodi rejeita prestasaun relatoriu orsamentu ba orgaun soberania nasaun ne’e, no husi sorin-seluk mos publiku ka Amante Futebol sira mos nunka hetan relatoriu ezekusaun orsamentu FFTL nian hanesan akontese iha nasaun seluk. No atetudi ka hahalok dirijente FFTL aktual ne’e hanesan fali hatur organizasaun FFTL nudar “kompanhia” partikular pesoal balu nian.

Justifikasaun ne’ebe inventadu katak inezistensia ka laiha kompetisaun iha rai-laran tanba fasilidade estadium ne’ebe governu seidauk perpara, hatudu momos katak Dirijente FFTL aktual ne’e hanesan Pilatus ka lider opurtunista. Katak, sira lakohi asume responsabilidade no tenta dun ka soe sala ba parte seluk. Jestu ne’e nudar faktu ne’ebe indika momos katak Dirijente FFTL aktual ne’e irresponsavel.

Tristeza boot mos bainhira rona katak Dirijente FFTL aktual trata jogador timoroan ho diskriminativu no maus-tratu (trata a’at). Jogador timoroan sira ne’ebe partisipa iha Ekipa Selesaun Nasional nunka hetan tratamentu adekudu no umanidade hanesan preve iha Lei Baze ba Desportu. Maibe pur-kontrariu, jogador timoroan sira hetan diskriminasaun ka marginalizadu se kompara ho jogador “importasaun” sira (naturalizasaun ilegal).

Kestaun utilizasaun jogador extranjeiru iha Ekipa Selesaun Nasional, alende iha indikasaun komete irregularidade ruma ba lei sidadania no lei baze ba desportu, nomos “politika ilegal” (kebijakan bertentangan dengan hukum) ne’e mos hamosu efeitu sosio-politiku negativu ba joventude timorense sira. Sein halo dezenvolvimentu (pembinaan) ho diak ba jogador futebol timorense sira, no perfere ka prioritiza liu utilizasaun jogador expatraiate (extranjeiru ne’ebe laos sidadaun legal timorense), ha’lakon ka ha’mate deit motivasaun joven timorense sira atu hakas a’an sai “heroi” hodi defende nasaun Timor-Leste iha kampu futebol. Politika “naturalizasaun” kontra tebes objetivu desportu hanesan estipula iha lei Baze ba Desportu, nomos ha’mis sentidu orgullu ba jogador futebol sira bainhira hatais farda selesaun nasional.

Kondisaun no pratika hirak ne’e ameasa tebes kredibilidade Nasaun Timor-Leste iha mundu futebol internasional. Tanba faktus hirak ne’e kontraditoriu tebes ho ispiritu no objetivu desportivu ne’ebe FIFA hahi.

Ne’e duni, jogador, ex-jogador, adeptus ka fanatiku, simpatizantes futebol Timor-Leste ne’ebe halibur-a’an iha Amante FFTL, hakarak ezije katak:
  1. Ba lider orgaun soberania Estado Timor-Leste atu tau atensaun seriu ba problema iha FFTL agora, hodi foti medidas imediatu tuir kompetensia ida-ida nian atu salva “patrimoniu publik” ne’e (FFTL);
  2. Atu evita situasaun sai a’at liu ka konsekuensia negativu ne’ebe bele afeta integridade no fama Nasaun-Estado Timor-Leste, maka ba orgaun estado kompetente sira - partikularmente ba Secretario Estado Juventude no Desportu ne’ebe iha kompetensia exklusivu tuir Lei Baze ba Desportivu, hodi konjela tiha (membekukan) dirijente FFTL aktual no foti medidas atu reforma organizasaun nomos estrutura FFTL liu husi realizasaun Kongresu Extraordinariu FFTL;
  3. Husu ba orgaun ne’ebe iha kompetensia atu tau-matan “jestaun patrimoniu publiku” hanesan Parlamentu Nasional ne’ebe iha kompetensia ba fiskalizasaun, no Tribunal das Contas hodi realiza auditoria ba jestaun finansa FFTL aktual. Medidas ne’e nesesariu tebes atu evita Nasaun Timor-Leste hetan akuzasaun negativu ruma husi AFC ka FIFA;

No iha biban ne’e mos, ami apela ba sidadaun patriota no nasionalista timorense sira – exklusivamente responsavel FFTL iha distritu 13 atu “neon-nain matan moris” ba hahalok irresponsavel husi Dirijente FFTL aktual, no mai halibur hamutuk iha movimentu ne’e atu salva ita-nian patrimoniu desportu nasional (organizasaun FFTL) nomos salva ita-nian nasaun nian fama (naran morin) iha mundu futebol internasional;

Dili, 23 Janeiru 2014

Moderador Movimento;

Jose Carvalho Domingos Belo Ximenes

sporTimor



Fo Apoiu Ita Nia Selesaun!
Opinio & Komentariu

Rama Cristo - FaceBook
Misteri Kejadian 15 Oktober dan Juara Piala Dunia 2014 (I) Yg dimaksud dgn "kelompok G24" adalah "24 negara" peserta Piala Dunia 2014, yg belum pernah juara. Baca disini...
  1. REFORMA FFTL, ASEGURA KREDIBILIDADE NASAUN TIMOR-LESTE
  2. Memainkan Sepakbola Terindah di Tanah Timor Leste
  3. Misteri Kejadian 15 Oktober dan Juara Piala Dunia 2014 (I)
  4. OJE 2014 SEJD Aumenta Kuaze Millaun 2.6 Resin, FFTL Propoin Adisional Rihun 900
  5. One man's journey from tropical East Timor to the Winter Olympics

Tahek Bola!

Copyright © 2013 SporTimor
All rights reserved


Hakerek ba:
fhsportimor@gmail.com